Valik savitöö harjutusi
Harjutus 1: materjaliga tutvumine
Savi on materjal, mis sõna otseses mõttes puudutab inimest, seetõttu on esimene kontakt saviga väga tähtis. Esmakogemusest sõltub suurel määral see, kas inimene on nõus saviga töötama või mitte.
Käesolevas õppematerjalis tutvustatakse Šicková-Fabrici (2010) meetodit, mis on praktilise savitöö käigus kohandatud eakate sihtgrupile. Selle meetodi kohaselt terapeut esmalt soojendab savi oma käte vahel ning seejärel annab selle kliendile. Savi üleandmisel on oluline inimesele otsa vaadata, see aitab terapeudil saavutada personaalset kontakti kõigi grupiliikmetega. Lauale asetada veel savi ja julgustada osalejaid soovi korral savi juurde võtma, olles ise valmis abistama, kui see osutub osalejale tema seisundi tõttu keeruliseks. Lisaks on laual ka kauss veega, et töö käigus kuivama kippuvat savi niisutada.
Esimesel seansil uuritakse käes olevat savitükki seda katsudes, muljudes, käes kaaludes, kätt saviga kattes. Tegeletakse savitükile sobiva suuruse leidmisega, vajadusel savi lisades või savitükki vähendades. Eksperimenteeritakse vee lisamisega – märja käega niisutatakse savi ja uuritakse erinevust märja ja kuiva savi vahel. Terapeut näitab ette, mida saviga teha ning jälgib, et klient kasutaks mõlemat kätt. Kui savi on saanud tuttavamaks, võib osalejatel paluda teha eraldi mõlema käega palli, siis vormida pallist kuup ühe käega, võimaluse korral mõlema käega eraldi. Lõpetuseks võib terapeut julgustada klienti voolima oma vormi.
Seansi lõppu jätta aega vestluseks ja kogemuse jagamiseks.
Harjutus 2: ümarate vormide tegemine
Ümarad vormid sümboliseerivad emalikkust ja naiselikkust ning tekitavad inimestes turvalisuse ja hoituse tunde. Savist ümarvorm on midagi, mida inimene saab ise hoida ning seda hoides tunda ka ennast kaitstuna.
Seansi alguses tehakse käed savi muljudes soojaks. Seejärel julgustab terapeut osalejaid tegema kausse, korve jm ümarvorme ning hoidma neid käes ja kogema tunnet, mis seejuures tekib. Soovi korral võib ümarvormi sisse panemiseks vormida „söödavaid“ asju – puuvilju, pirukaid jms. See loob võimaluse valminud töödest kujundada peolaud, kus kõik osalejad on oodatud külalised ja rühmaliikmed saavad tunnustada kaaslaste töid.
Seansi lõppu jätta aega vestluseks ja kogemuse jagamiseks.
Harjutus 3: püstiste vormide tegemine
Seansi alguses tehakse käed savi muljudes soojaks.
Piklikud ja püstised vormid sümboliseerivad mehelikku alget inimeses ning enesekohastena võimaldavad kliendil ennast positsioneerida ja vormi loomisel ennast „üles ehitada“. Kui teha seda harjutust ühel esimestest seanssidest, siis on see harjutus pigem võimaluse andmine tunnetada teistsuguseid liigutusi, mida läheb vaja püstiste vormide ülesehitamiseks. Juhendamisel soovitada tugevate konstruktsioonide ehitamist (mägi, torn), sest haprad vormid võivad töö käigus või kuivamisel laguneda.
Osalejatele võib pakkuda abivahendina voolimispulki, näidates ette, kuidas neid kasutada. Voolimispulkadega töö viimistlemine võimaldab harjutada peenemaid liigutusi ning sellega parandada silma ja käe koostööd. Viimistlusoskuste täiustumine võib mõne kliendi jaoks olla väga oluline enesehinnangu toetaja.
Seansi lõppu jätta aega vestluseks ja kogemuse jagamiseks.
Harjutus 4: mosaiigi tegemine
Harjutuse eesmärgiks on silma ja käe koostöö harjutamine, kognitiivsete oskuste stimuleerimine. Savivormina on tegemist tasapinna loomise ja kujundamisega.
Mosaiigi valmistamiseks võib kasutada väikesemõõdulisi keraamilise mosaiigi ruudukesi või suuremate keraamiliste plaatide tükke. Tükid tuleb enne valmis teha, terapeut peab jälgima, et plaadikildudel ei oleks teravaid servi, millega klient võib end vigastada.
Seansi alguses tehakse käed savi muljudes soojaks.
Kliendid, kelle tervislik seisund seda võimaldab, võivad mosaiigi aluseks oleva saviplaadi ise tainarulliga valmis rullida. See annab kliendile võimaluse kasutada oma käteulatust ja jõudu ning võimalusel ka püsti tõusta. Jõulised liigutused võimaldavad emotsioone välja elada.
Mosaiigi tegemisel saavad osalejad vastavalt oma soovile valida plaaditükke. Samas tuleb kliendil võtta vastu otsuseid oma mosaiikpildi osade suuruse ja värvi kohta ning määratleda, millist tervikut ta soovib plaaditükkidest kokku panna. Võib teha nii pildilisi kui ka abstraktseid mosaiike. Valmis pildile saab anda nime. Kui kliendil on raskusi tükikestest terviku nägemisega, võib tal paluda tõusta püsti ja oma tööd eemalt vaadata. Terapeut võib aidata kunstitööd vaatamiseks kaugemale paigutada.
Seansi lõppu jätta aega vestluseks ja kogemuse jagamiseks.
Terapeudil tuleb olla tähelepanelik dementsusega klientidega, et kliendid ei paneks mosaiigitükke suhu. Suurema grupi puhul tasuks kaaluda, kas seda harjutust on turvalisuse kaalutlustel otstarbekas teha.
Harjutus 5: looma kuju tegemine
See harjutus võib olla sümboolse tähendusega (nt loomade seostamine erinevate isikuomadustega), võivad meenuda kunagised lemmikloomad või tekivad seosed lapsepõlve ja heade mälestustega. Looma voolimisel saavad osalejad kasutada varasematel seanssidel omandatud oskusi.
Seansi alguses tehakse käed savi muljudes soojaks.
Kui loomad on valmis voolitud, anda igale osalejale võimalus rääkida, mis on tema seos voolitud loomaga. Seansi lõppu jätta aega üldiseks vestluseks ja kogemuse jagamiseks.
Harjutus 6: maski tegemine
See harjutus võib samuti omada sümboolset tähendust (nt mask kui teatud karakteri esindaja). Harjutust on võimalik varieerida vastavalt kliendi seisundile ja võimetele. Kui käed seda võimaldavad, võib klient savimaski algusest peale ise teha. Julgustada osalejaid mõtlema ja vajadusel oma nägu kompides tunnetama, millised näoosad on etteulatuvad, et anda tööle ka ruumiline dimensioon. Vajadusel võib terapeut ise maskialused savist valmis voolida ja jätta klientidele näo kujutamise.
See harjutus võib olla ka diagnostilise väärtusega (sarnaselt näo joonistamise harjutusega) sest näo kujutamisel võivad esile tulla tajumuutused.
Harjutus 7: olemasoleva kunstitöö matkimine
Savist kuju tegemine tuntud kunstniku skulptuurist tehtud foto järgi võimaldab treenida silma ja käe koostööd, stimuleerida kognitiivseid funktsioone, arendada ruumilist taju.
Harjutuse idee pärineb Abrahami (2005) raamatust, kus terapeut töös dementsusega kliendiga kasutas fotot Henry Moore’i skulptuurist ning palus kliendil selle järgi pildi joonistada. Savitöös võib kasutada postkaarte tuntud kunstnike skulptuuridest. Praktiline kogemus on näidanud, et paremini sobivad abstraktsed skulptuurid. Sealjuures ei pea valikut tegema kliendi kunstieelistustest lähtudes, erinevad kunstisuunad võimaldavad arutleda kunstikäsituste üle ning avardada arusaamist sellest, milline võib olla kunst.
Harjutus 8: saare tegemine
Harjutuse idee pärineb Šicková-Fabricilt (2010). Seda harjutust võib kasutada rühma koostegutsemist kokkuvõtva/lõpetava tegevusena. Esmalt valmistab terapeut ette saare, rullides savi umbes 2 cm paksuseks suureks ümaraks aluseks. Seda on hea teha kanga peal, nii on savitükke (saare osasid) lihtsam kätte saada. Laialirullitud savitükk peab olema piisavalt suur, et sealt oleks võimalik igale savitöös osalejale lõigata paraja suurusega tükk. Osalejatele selgitatakse, et see on nende maatükk, mille nad võivad täita oma soovi kohaselt. Eakatel inimestel võib see seostuda oma kodu või muu nende elus olulise paigaga, mille nad saavad sinna ehitada. Samas võib oma savitükki kasutada ka lihtsalt alusena kunstitööle. Juhendatakse savitüki kuju mitte muutma, et pärast saaks tükkidest saare kokku panna.
Kui tööd on valmis, liidetakse maatükid saareks, mis on grupi ühise töö tulemuseks ning sisaldab nii grupi ühtsust kui igaühe individuaalsust.
Harjutus 1: materjaliga tutvumine
Savi on materjal, mis sõna otseses mõttes puudutab inimest, seetõttu on esimene kontakt saviga väga tähtis. Esmakogemusest sõltub suurel määral see, kas inimene on nõus saviga töötama või mitte.
Käesolevas õppematerjalis tutvustatakse Šicková-Fabrici (2010) meetodit, mis on praktilise savitöö käigus kohandatud eakate sihtgrupile. Selle meetodi kohaselt terapeut esmalt soojendab savi oma käte vahel ning seejärel annab selle kliendile. Savi üleandmisel on oluline inimesele otsa vaadata, see aitab terapeudil saavutada personaalset kontakti kõigi grupiliikmetega. Lauale asetada veel savi ja julgustada osalejaid soovi korral savi juurde võtma, olles ise valmis abistama, kui see osutub osalejale tema seisundi tõttu keeruliseks. Lisaks on laual ka kauss veega, et töö käigus kuivama kippuvat savi niisutada.
Esimesel seansil uuritakse käes olevat savitükki seda katsudes, muljudes, käes kaaludes, kätt saviga kattes. Tegeletakse savitükile sobiva suuruse leidmisega, vajadusel savi lisades või savitükki vähendades. Eksperimenteeritakse vee lisamisega – märja käega niisutatakse savi ja uuritakse erinevust märja ja kuiva savi vahel. Terapeut näitab ette, mida saviga teha ning jälgib, et klient kasutaks mõlemat kätt. Kui savi on saanud tuttavamaks, võib osalejatel paluda teha eraldi mõlema käega palli, siis vormida pallist kuup ühe käega, võimaluse korral mõlema käega eraldi. Lõpetuseks võib terapeut julgustada klienti voolima oma vormi.
Seansi lõppu jätta aega vestluseks ja kogemuse jagamiseks.
Harjutus 2: ümarate vormide tegemine
Ümarad vormid sümboliseerivad emalikkust ja naiselikkust ning tekitavad inimestes turvalisuse ja hoituse tunde. Savist ümarvorm on midagi, mida inimene saab ise hoida ning seda hoides tunda ka ennast kaitstuna.
Seansi alguses tehakse käed savi muljudes soojaks. Seejärel julgustab terapeut osalejaid tegema kausse, korve jm ümarvorme ning hoidma neid käes ja kogema tunnet, mis seejuures tekib. Soovi korral võib ümarvormi sisse panemiseks vormida „söödavaid“ asju – puuvilju, pirukaid jms. See loob võimaluse valminud töödest kujundada peolaud, kus kõik osalejad on oodatud külalised ja rühmaliikmed saavad tunnustada kaaslaste töid.
Seansi lõppu jätta aega vestluseks ja kogemuse jagamiseks.
Harjutus 3: püstiste vormide tegemine
Seansi alguses tehakse käed savi muljudes soojaks.
Piklikud ja püstised vormid sümboliseerivad mehelikku alget inimeses ning enesekohastena võimaldavad kliendil ennast positsioneerida ja vormi loomisel ennast „üles ehitada“. Kui teha seda harjutust ühel esimestest seanssidest, siis on see harjutus pigem võimaluse andmine tunnetada teistsuguseid liigutusi, mida läheb vaja püstiste vormide ülesehitamiseks. Juhendamisel soovitada tugevate konstruktsioonide ehitamist (mägi, torn), sest haprad vormid võivad töö käigus või kuivamisel laguneda.
Osalejatele võib pakkuda abivahendina voolimispulki, näidates ette, kuidas neid kasutada. Voolimispulkadega töö viimistlemine võimaldab harjutada peenemaid liigutusi ning sellega parandada silma ja käe koostööd. Viimistlusoskuste täiustumine võib mõne kliendi jaoks olla väga oluline enesehinnangu toetaja.
Seansi lõppu jätta aega vestluseks ja kogemuse jagamiseks.
Harjutus 4: mosaiigi tegemine
Harjutuse eesmärgiks on silma ja käe koostöö harjutamine, kognitiivsete oskuste stimuleerimine. Savivormina on tegemist tasapinna loomise ja kujundamisega.
Mosaiigi valmistamiseks võib kasutada väikesemõõdulisi keraamilise mosaiigi ruudukesi või suuremate keraamiliste plaatide tükke. Tükid tuleb enne valmis teha, terapeut peab jälgima, et plaadikildudel ei oleks teravaid servi, millega klient võib end vigastada.
Seansi alguses tehakse käed savi muljudes soojaks.
Kliendid, kelle tervislik seisund seda võimaldab, võivad mosaiigi aluseks oleva saviplaadi ise tainarulliga valmis rullida. See annab kliendile võimaluse kasutada oma käteulatust ja jõudu ning võimalusel ka püsti tõusta. Jõulised liigutused võimaldavad emotsioone välja elada.
Mosaiigi tegemisel saavad osalejad vastavalt oma soovile valida plaaditükke. Samas tuleb kliendil võtta vastu otsuseid oma mosaiikpildi osade suuruse ja värvi kohta ning määratleda, millist tervikut ta soovib plaaditükkidest kokku panna. Võib teha nii pildilisi kui ka abstraktseid mosaiike. Valmis pildile saab anda nime. Kui kliendil on raskusi tükikestest terviku nägemisega, võib tal paluda tõusta püsti ja oma tööd eemalt vaadata. Terapeut võib aidata kunstitööd vaatamiseks kaugemale paigutada.
Seansi lõppu jätta aega vestluseks ja kogemuse jagamiseks.
Terapeudil tuleb olla tähelepanelik dementsusega klientidega, et kliendid ei paneks mosaiigitükke suhu. Suurema grupi puhul tasuks kaaluda, kas seda harjutust on turvalisuse kaalutlustel otstarbekas teha.
Harjutus 5: looma kuju tegemine
See harjutus võib olla sümboolse tähendusega (nt loomade seostamine erinevate isikuomadustega), võivad meenuda kunagised lemmikloomad või tekivad seosed lapsepõlve ja heade mälestustega. Looma voolimisel saavad osalejad kasutada varasematel seanssidel omandatud oskusi.
Seansi alguses tehakse käed savi muljudes soojaks.
Kui loomad on valmis voolitud, anda igale osalejale võimalus rääkida, mis on tema seos voolitud loomaga. Seansi lõppu jätta aega üldiseks vestluseks ja kogemuse jagamiseks.
Harjutus 6: maski tegemine
See harjutus võib samuti omada sümboolset tähendust (nt mask kui teatud karakteri esindaja). Harjutust on võimalik varieerida vastavalt kliendi seisundile ja võimetele. Kui käed seda võimaldavad, võib klient savimaski algusest peale ise teha. Julgustada osalejaid mõtlema ja vajadusel oma nägu kompides tunnetama, millised näoosad on etteulatuvad, et anda tööle ka ruumiline dimensioon. Vajadusel võib terapeut ise maskialused savist valmis voolida ja jätta klientidele näo kujutamise.
See harjutus võib olla ka diagnostilise väärtusega (sarnaselt näo joonistamise harjutusega) sest näo kujutamisel võivad esile tulla tajumuutused.
Harjutus 7: olemasoleva kunstitöö matkimine
Savist kuju tegemine tuntud kunstniku skulptuurist tehtud foto järgi võimaldab treenida silma ja käe koostööd, stimuleerida kognitiivseid funktsioone, arendada ruumilist taju.
Harjutuse idee pärineb Abrahami (2005) raamatust, kus terapeut töös dementsusega kliendiga kasutas fotot Henry Moore’i skulptuurist ning palus kliendil selle järgi pildi joonistada. Savitöös võib kasutada postkaarte tuntud kunstnike skulptuuridest. Praktiline kogemus on näidanud, et paremini sobivad abstraktsed skulptuurid. Sealjuures ei pea valikut tegema kliendi kunstieelistustest lähtudes, erinevad kunstisuunad võimaldavad arutleda kunstikäsituste üle ning avardada arusaamist sellest, milline võib olla kunst.
Harjutus 8: saare tegemine
Harjutuse idee pärineb Šicková-Fabricilt (2010). Seda harjutust võib kasutada rühma koostegutsemist kokkuvõtva/lõpetava tegevusena. Esmalt valmistab terapeut ette saare, rullides savi umbes 2 cm paksuseks suureks ümaraks aluseks. Seda on hea teha kanga peal, nii on savitükke (saare osasid) lihtsam kätte saada. Laialirullitud savitükk peab olema piisavalt suur, et sealt oleks võimalik igale savitöös osalejale lõigata paraja suurusega tükk. Osalejatele selgitatakse, et see on nende maatükk, mille nad võivad täita oma soovi kohaselt. Eakatel inimestel võib see seostuda oma kodu või muu nende elus olulise paigaga, mille nad saavad sinna ehitada. Samas võib oma savitükki kasutada ka lihtsalt alusena kunstitööle. Juhendatakse savitüki kuju mitte muutma, et pärast saaks tükkidest saare kokku panna.
Kui tööd on valmis, liidetakse maatükid saareks, mis on grupi ühise töö tulemuseks ning sisaldab nii grupi ühtsust kui igaühe individuaalsust.
Kliendi töö „Koer Rommi“ (looma kuju tegemise harjutus).
Kliendi töö „Koer, kellel nina on, kõrvad on, saba on, aga
häält ei ole“ (looma kuju tegemise harjutus).
häält ei ole“ (looma kuju tegemise harjutus).
Dementsusega kliendi töö, kus on näha tajumuutused (maski tegemise harjutus).
Dementsusega kliendi poolt Louise Bourgeois' skulptuuri „Endless Pursuit” kujutava postkaardi järgi tehtud savitöö (olemasoleva kunstitöö matkimise harjutus).