Dementsuse sündroom
Katrin Raamat
Dementsus on sündroom, mis reeglina kujuneb välja inimese vananedes, olemata siiski vananemise loomulik kaasnähtus, kuigi nii teadmatusest sageli arvatakse. Dementsuse kulg võib olla väga variatiivne, siiski on teatud sümptomid, mille kaudu on dementsust kirjeldatud juba 18. sajandil. Jenkins & Price (1996) viitavad Blanchard’i sõnaraamatule 1726. aastast (Blanchard's Physical Dictionary), milles on dementsust kirjeldatud kui kujutlus- ja otsustusvõime hävimist, kustumist. Ladina keelest pärinev sõnatüvi demens, mis tähendab „arust ära olemist“, oli 18. sajandiks juba kasutusel. Kognitiivse võimekuse alanemist peetakse dementsuse keskseks tunnusjooneks juba neist aegadest alates. 1982.a. on LaPorte defineerinud dementsust kui vaimse võimekuse pidevat alanemist, „mõõdetuna mälu, orientatsiooni, otsustus-, õppimis- ja arvutusvõime kahjustatuse määra kaudu, lisaks hinnates sageli kaasuvaid emotsionaalseid probleeme ning käitumishäireid“ (Jenkins & Price, 1996).
Katrin Raamat
Dementsus on sündroom, mis reeglina kujuneb välja inimese vananedes, olemata siiski vananemise loomulik kaasnähtus, kuigi nii teadmatusest sageli arvatakse. Dementsuse kulg võib olla väga variatiivne, siiski on teatud sümptomid, mille kaudu on dementsust kirjeldatud juba 18. sajandil. Jenkins & Price (1996) viitavad Blanchard’i sõnaraamatule 1726. aastast (Blanchard's Physical Dictionary), milles on dementsust kirjeldatud kui kujutlus- ja otsustusvõime hävimist, kustumist. Ladina keelest pärinev sõnatüvi demens, mis tähendab „arust ära olemist“, oli 18. sajandiks juba kasutusel. Kognitiivse võimekuse alanemist peetakse dementsuse keskseks tunnusjooneks juba neist aegadest alates. 1982.a. on LaPorte defineerinud dementsust kui vaimse võimekuse pidevat alanemist, „mõõdetuna mälu, orientatsiooni, otsustus-, õppimis- ja arvutusvõime kahjustatuse määra kaudu, lisaks hinnates sageli kaasuvaid emotsionaalseid probleeme ning käitumishäireid“ (Jenkins & Price, 1996).